Eesti Maadlusliit

Johannes   Kotkas 1915 - 1998

Estonia kontserdisaal. Aasta 1938. Ärev publik. Käisid Euroopa meistrivõistlused maadluses, kuid Berliini olümpiamängude maadluskuningas ja 1937.a. Euroopa meister Kristjan Palusalu istus raske käevigastusega publiku hulgas. Raskekaalus oli tema asendajaks määratud 23-aastane Johannes Kotkas. Kõigi südameis väreles vaid üks küsimus: kas ta suudab Palusalu mantlipärijaks tõusta? Suutis! Kotkas tuli Euroopa meistriks Tallinnas ja kaitses tiitlit ka 1939 aastal Oslos. 1940.a. olümpiamängud jäid sõja tõttu ära, NSV Liit okupeeris Eesti ja kehtestas siin Nõukogude võimu. Kui algas sõda Saksamaaga, mobiliseeriti ka Kotkas. Ent ta rakendati tagalatööle, kus ta sai võimaluse sportlikku tegevust jätkata. Nii sõja ajal kui ka pärast sõda tuli Kotkas 12 korda NSV Liidu meistriks, kaitses esimestel sõjajärgsetel Euroopa meistrivõistlustel 1947 Prahas tiitlit ning jõudis 37-aastasena lõpuks ka 1952.aasta olümpiamängudele Helsingisse. Ta oli kõigust vastastest kindlalt parem  ja võitis kuldmedali. Veel mitmete aastate jooksul saavutas ta paljudel turniiridel silmapaistvat edu, kuuludes ühtekokku ligi 20 aastat maailma maadlustippu.

Rahvusvaheline Maadlusliit FILA andis Kotkale kauaaegse tipus püsimise eest kuldse teenetemärgi. Kaua aastaid töötas Kotkas ka treenerina, tema panus Eesti maadlusesse oli ÜLISUUR, nagu ka auhinnakapp. Taasasustatud Eesti Olümpiakomitee nimetas Kotka 1990.a. oma auliikmeks. 3. veebruaril möödub Johannes Kotkase sünnist 95 aastat. Meie keskel pole teda 12 aastat, kuid me pole teda unustanud. Eesti suurmaadleja on jäädvustanud end kuldsete tähtedega spordiajalukku. Eesti maadlusveteranid kogunevad 3. veebruaril 13.00 Metsakalmistule , et meenutada Johannes Kotkast. 

Eesti Olümpiakomitee, Eesti Maadlusliit  koos Maadlusveteranide Ühendusega ja Spordiselts Põhjakotkas